Mina – läbi pildi

Õppesisu: Kompositsioon esemetest
Töö teema ja ülesanne: Mina – läbi pildi. Tutvusta ennast, kujutades asju, mis sind iseloomustavad. Tutvu kuivpastelli omadustega joonistades värvilisele papile.
Märkused: Õpetaja tutvustab kuivpastelle, nendega joonistamist
Arutleme kuidas saaks läbi pildi anda enda kohta teavet, kes ma olen, millega tegelen, mis mulle meeldib jms
Õpitulemused:
- oskab kasutada kuivpastelle
- oskab endast luua pildi läbi asjade, mis teda iseloomustavad
Hindamisaspektid:
- kuivpastellide kasutamisoskust
- pildi vastavust lapse mina-pildile
- pildi kompositsiooni
- loovat lähenemist teemale

Tänapäeva kindakiri

Kaisa Marie mobiilimuster, Eeriku automuster

Õppesisu: Mustri kujundamine
Töö teema ja ülesanne:Tänapäeva kindakiri
Loo ruudulisele paberile kaasaegne kindakiri. Kaunista loodud kirjaga enda käe järgi joonistud labakinnas. Kaunista kinda alläär.
Töö ja näitevahendid: 2x A5 ruuduline paber, A4 joonistuspaber, käärid, liim, värvipliiatsid
Õpetaja näitab pildimaterjali kindamustritest, räägib mustrite nimedest ja otstarbest. Koos arutletakse, mida võiks kaasaja kindasse kududa
Õpitulemused:
- teab kindamustrite nimetusi ja nende otstarvet
- oskab kujutada esemeid- olendeid kasutades ruudustikku
- oskab ruudustikku joonistatud esemeid seada mustriks
- oskab kujutada kinnast tema erinevate osadega ning kaunistada seda kaasaegse mustriga
Hindamisaspektid:
- eseme kujutamist mustrina
- mustri kaasaegsust
- mustri värvi ja kompositsiooni
- kinda, kui terviku, kujutamise oskust
- loovat lähenemist teemale

Portree a la Andy Warhol

Õppesisu: Portree popkunsti eeskujul
Töö teema ja ülesanne: Portree a la Andy Warhol
Õpilased pildistavad üksteist digifotoaparaadiga, saadud pilti töödeldakse arvutis Photoshop programmiga a la Andy Warhol. Saadud tulemus prinditakse A4 paberile, seejärel valmistatakse tugevamast paberist või papist portreešabloon. Sablooni järgi joonistatakse A2 paberile 4 portreed, mis värvitakse akrüülvärvidega
Töö ja näitevahendid: digifotoaparaat, arvuti Photoshopi programmiga, A4 paber, tugevam joonistuspaber šablooni valmistamiseks, A2 paber, käärid, paberinuga, akrüülvärvid, pintslid, veetops
Õpetaja räägib pop-kunstist ja tutvustab Andy Warholi töid, eriti tema tehtud portreid (C.Ratcliffe, R.Rosenblum, T. Shafrazi "Andy Warhol portraits")
Õpetaja tutvustab tööks vajalikku tehnikat ja kujundusprogrammi. Õpitakse šablooni lõikamist pabernoa ja/või kääride abil.
Õpetaja tutvustab akrüülvärve ja nende omadusi
Õpitulemused:
- õpilane teab pop-kunstist ja selle ühte tuntumat esindajat Andy Warholi ning tunneb tema töid
- oskab kasutada enese portreteerimiseks digifotoaparaati
-oskab kasutada Photoshopi programmi töötlemaks portreed a la Andy Warhol
-oskab prinditud portree järgi teha šablooni
-õpilane oskab kasutada akrüülvärve, arvestades nende eripäraga
- õpilane oskab valmistada 4 erinevates toonides portreed a la Andy Warhol

Hindamisaspektid:
- vajaliku tehnika valdamist
- töö vastavust pop-kuntile
- pildi terviklikku kompositsiooni

Frotaaž

Hõõrumistehnika teel saadakse kujutis paberi alla asetatud reljeefsest pinnast, selle töö puhul metallrahast.



Ketlini "Rahakass"

















                                        Jevgeni "Rahapalm"



Tööde autorid käivad kunstikooli ettevalmistusklassis ja on 9-12 aastased,

Õppesisu: frotaaž ehk hõõrumistehnika

Töö teema ja ülesanne: Rahamuster. Katseta proovipaberil, kuidas jääb pliiatsiga hõõrudes paberil all olev metallmünt mustrina. Mõtle oma lugu seoses rahaga ja teosta see pildina

Töö ja näitevahendid: Proovimiseks õhem A5 paber, põhitöö jaoks A3 paber, metallmündid, värvipliiatsid või harilik pliiats.
 Märkused: Õpetaja tutvustab mustri hõõrumistehnikat. Arutletakse raha teemal, kuidas võiks raha paberil mustrina kujutada

Õpitulemused:
- oskab hõõrumise teel saada paberile kujutist reljeefsest pinnast
- oskab vastavalt tehnikale luua temaatilise pildi

Hindamisaspektid:
- hõõrumistehnika kasutamisoskust
- pildi kompositsiooni
- loovat lähenemist teemale

Soojades toonides lillepilt

Pildi autor: Greete 13.a.

Õppesisu, mõisted: Soojad värvitoonid

Töö teema ja ülesanne:
"Lillepilt soojades toonides"
Soojades toonides lillepilt, eeskujuks Vincent van Gogh’i „Päevalilled”


Töö- ja näitvahendid:
pastellipaber, kuivpastellid, fiksaator, värviring
või paksem paber, guaššvärvid, veetops, pintslid, värviring


Märkused (vestlused, metoodilised võtted ...)
Õpetaja räägib ja näitab pildimaterjali V. van Gogh’i tööde kohta,
arutleme van Gogh’i tööde värvigamma üle, soojades toonides lillede üle.
Vaatame erinevate kunstnike lillemaale.
Arutleme soojade toonide üle, vaatleme neid värviringis, räägime külmast varjust, vastandvärviga varjust

Õpitulemused:
-teab kunstnik Vincent van Gogh’i ja tema loomingut, oskab iseloomustada kunstniku värvipaletti
- oskab põhivärvidest segada teise astme värvide erinevaid sooje varjundeid
-oskab kujutada soojades toonides lilli ja lisada varje külmades toonides



Hindamisaspektid:
- pildi kompositsiooni
- pildi vastavalt teemale
- soojade toonide segamist
- maalilisust

Ken Robinsoni sõnul hävitavad koolid loovuse

Eestikeelsete subtiitritega 

Didaktikast

Didaktika mõistet defineeritakse pahatihti pikalt ja keeruliselt, kuid Rootsi kasvatusteadlased Jank ja Meyer (1997) on suutnud võtta mõiste olemuse kokku päris lühidalt: 'Didaktika on õpetamise ja õppimise teooria ja praktika'.
Traditsiooniliselt jaotatakse didaktika üld- ja ainedidaktikateks. Ülddidaktika keskendub ainevaldkonnast sõltumatutele õpetamisoskustele, ainedidaktikad tegelevad ainevaldkonna spetsiifikast sõltuvate õpieesmärkide, õppesisu ja - meetodite uurimisele ja arendamisele.

Didaktika peamisteks uurimisobjektideks on õpetamise

* eesmargid (milleks õpetada),
* sisu (mida õpetada) ja
* meetodid (kuidas õpetada).

(http://htk.tlu.ee/infdid/opik/ptk12.html)

Minu mõtteid kunstiõpetusest tänapäeval

Pean kunstiõpetust lapse arengu seisukohast väga oluliseks - kunsti abil saab avada ja laiendada mõtlemise piire, see võimaldab loovat suhtumist kõigis õppeainetes. Ometigi oleme tänapäeval olukorras, kus algklassides arvavad enamus klassiõpetajad, et on suutelised kunstiõpetuse andmisega ise hakkama saama, erinevalt muusikaõpetusest ning kehalise kasvatusest, kus tunnid usaldatakse erialaharidusega õpetajale. Iga õpetaja peaks suutma anda oma ainet seesmise põlemisega, kui aga sügavam huvi kunsti vastu puudub, siis ei suudeta seda ka lastele piisavalt huvitavalt edasi anda.
Kunstitunniks kogutakse ideid a la punase kõhuga leevike istus lumise oksa peal. Seda teemat on lihtne hinnata - on pildil kõik eelpool nimetatud olulised objektid olemas, saab laps maksimum hinde, kui midagi on teistmoodi, hinnatakse alla, olenemata sellest, et laps on leidnud ülesandele suurepärase vaatenurga. Siia sobiks näide sellest, kuidas üks tuttav lapsevanem kutsuti kooli, kuna kunstitunnis, kus teemaks oli "õun", oli laps kauni kolla-punapõskse ubina asemel joonistanud pruuni. Hiljem kodus lapsega vesteldes tuli välja, et laps oli joonistanud mädanenud õuna. Küllap oli lapse mälestustesse just seesugune õunakujutis sööbinud, nüüd aga sai ta teistmoodi mõtlemise eest karistada madalama hinde näol. Selliselt pärsitakse lapse loovat väljendust korraliku lõpptulemuse ootuses.
Oma kunstitundides tuleb mul paar esimest kuud tegeleda just sellise õpetaja jaoks sobiliku pildi tegemise välja juurimisega. Iga liigutust konsulteeritakse õpetajaga: õpetaja kas nii on õige? Siis on õpetaja ülesandeks küsida, aga kuidas sulle endale meeldib ja mida sina ise tahaksid selle teemaga seoses teha, milline värv sulle endale kõige rohkem meeldib? Head harjutused on nt värvi teemadel: palun lastel panna kirja vähemalt 30 punast asja, esimesed 5-10 asja tulevad kiiresti, nendeks on tavaliselt maasikas, vaarikas, huuled, veri, roos, paprika, auto, siis läheb mõtlemisega keerulisemaks. Koos arutledes tuleb välja, et tegelikult võivad enamus asju meie ümber olla punased: kingad, saapad, kummikud, sussid, sokid, sall, kleit, müts, uks, katus, sein, buss, jalgratas, raamat, vihik, pliiats, värvid, patsikumm, taldrik, tass, lusikas, käekott, kohver, seljakott, kalad - ongi juba 30 täis ning nüüd ei ole enam probleem veel 30 punast asja kiirelt meelde tuletada.

Minu personaalne võrgupäevik kunstiõpetuse didaktika aines

Mis on blogi?

Veebilogi (ehk lühemalt blogi) on suhtlusvahend, mis võimaldab pidada personaalset võrgupäevikut, mille sissekandeid on võimalik teistel inimestel kommenteerida. Merriam-Websteri sõnaraamatu definitsiooni järgi on blogi „veebisait, mis kätkeb personaalset võrgupäevikut, mis sisaldab reflektsioone, kommentaare ja enamasti kirjutaja lisatud hüperlinke”.

Blogi on kõige rohkem kasutatav võrgureflektsiooni vahend. Blogi on veebisait, mille sissekanded on kronoloogilises järjestuses nagu päevikuski. Paljud blogid sisaldavad arvamuslugusid või uudiseid mingi konkreetse teema kohta. Mõned blogid seevastu toimivad rohkem isiklike võrgupäevikutena. Tüüpiline blogi sisaldab nii teksti, pilte, teiste blogide ja veebilehtede linke kui ka muid teemaga seotud meediume. Paljude blogide oluliseks osaks on võimalus lugejatel kommentaare jätta.

Blogid võivad sisaldada mitmesuguseid ressursse, mitte ainult tekstilist teavet. Blogid võivad sisaldada videoid (videoblogid), fotosid (fotoblogid) ja heliressursse (netisaated).
(http://hindamismeetodid.weebly.com/blogid.html)

Käesolev blogi on loodud kunstiõpetuse didaktika aine jaoks ja hakkab kajastama minu juhendatud kunstitunde (tunni teemad, eesmärgid, õppemeetodid, vahendid, hindamiskriteeriumid).