Pean kunstiõpetust lapse arengu seisukohalt väga oluliseks – kunsti abil saab avada ja laiendada mõtlemise piire ning see võimaldab loovat suhtumist kõigis õppeainetes. Ometi oleme tänapäeval olukorras, kus algklassides arvab enamik klassiõpetajaid, et on suutelised kunstiõpetuse andmisega ise hakkama saama, erinevalt muusikaõpetusest ja kehalisest kasvatusest, kus tunnid usaldatakse erialaharidusega õpetajale. Iga õpetaja peaks suutma anda oma ainet sisemise põlemisega. Kui aga sügavam huvi kunsti vastu puudub, ei suudeta seda ka lastele piisavalt huvitavalt edasi anda.
Kunstitunniks kogutakse ideid à la „punase kõhuga leevike istub lumisel oksal“. Seda teemat on lihtne hinnata: kui pildil on kõik eelpool nimetatud objektid olemas, saab laps maksimaalse hinde; kui midagi on teistmoodi, hinnatakse töö madalamalt, olenemata sellest, et laps on leidnud ülesandele suurepärase vaatenurga. Siia sobib näide ühest tuttavast lapsevanemast, kes kutsuti kooli, kuna kunstitunnis, kus teemaks oli „õun“, oli laps joonistanud kauni kolla-punapõskse ubina asemel pruuni õuna. Hiljem kodus lapsega vesteldes selgus, et laps oli joonistanud mädanenud õuna. Küllap oli lapse mälestustesse just seesugune õunakujutis sööbinud, kuid teistmoodi mõtlemise eest sai ta karistada madalama hinde näol. Sellisel viisil pärsitakse lapse loovat eneseväljendust korraliku lõpptulemuse ootuses.
Oma kunstitundides tuleb mul esimestel kuudel tegeleda just sellise „õpetajale sobiva pildi“ tegemise harjumuse välja juurimisega. Iga liigutust soovitakse õpetajaga kooskõlastada: „Õpetaja, kas nii on õige?“ Siis on õpetaja ülesandeks küsida: „Kuidas sulle endale meeldib? Mida sina ise tahaksid selle teemaga seoses teha? Milline värv sulle kõige rohkem meeldib?“
Heaks harjutuseks on näiteks värviteemalised ülesanded. Palun lastel panna kirja vähemalt 30 punast asja. Esimesed 5–10 tulevad kiiresti: maasikas, vaarikas, huuled, veri, roos, paprika, auto. Seejärel muutub mõtlemine keerulisemaks. Koos arutledes selgub, et tegelikult võivad paljud asjad meie ümber olla punased: kingad, saapad, kummikud, sussid, sokid, sall, kleit, müts, uks, katus, sein, buss, jalgratas, raamat, vihik, pliiats, värvid, patsikumm, taldrik, tass, lusikas, käekott, kohver, seljakott, kalad. Nii saabki 30 täis ning peagi ei ole enam probleem ka järgmised 30 punast asja kiiresti meelde tuletada.
