Maakunst sügiseses metsas

"Kodaratega ratas" ühistöö männikoore ja -käbidega

"Kodaratega ring" Grete töö 

"Kaheksakand" ühistöö rannaliival pihlakate ja kividega

Mina ja röntgenpilt minust (2 tundi)

Pildi autor: Eerik 10.a.

I tund
Õppesisu, mõisted: Inimese proportsioonid

Töö teema ja ülesanne:
Joonista ennast täispikkuses, arvestades inimese proportsioonidega.


Töö- ja näitvahendid:
joonistuspaber, harilik pliiats, värvipliiatsid, puunukk

Märkused (vestlused, metoodilised võtted ...)
Vaatleme inimese keha proportsioone ja suhteid (puunuku järgi), kontrollime vaadeldud suurusi oma kehal

II tund
Õppesisu, mõisted: Inimese skeleti - röntgenpildi joonistamine

Töö teema ja ülesanne:
"Minu röntgenpilt"
Eelmisel tunnil valmistatud pabernuku järgi teed mustale paberile kontuurid, seejärel joonistad kontuuri sisse luud ehk skeleti – saad endast röntgenpildi


Töö- ja näitvahendid:
Must paksem paber, harilik pliiats, valge pliiats


Märkused (vestlused, metoodilised võtted ...)
Õpetaja näitab inimese skeletti (pildid, kuju) ja räägib erinevate luude vajalikkusest-otstarbest. räägime liigestest. Katsume erinevate luude asupaika oma kehal, vaatame kuidas me liigestest liigume

Koletis peegli ees

Pildi autorid: Greete 13.a., Johanna 10.a.

Õppesisu, mõisted: Fantaasiatöö

Töö teema ja ülesanne:
"Koletis peegli ees"
Joonista peegli ees seisev koletis


Töö- ja näitvahendid:
akvarellipaber, akvarellvärvid, veetops, pintslid
või joonistuspaber, harilik pliiats (HB ja B6)


Märkused (vestlused, metoodilised võtted ...)
Arutleme, millised asjad näitavad, et tegemist on koletisega. Kuidas kujutada peegelpilti. Räägime peegliraamidest. Vaatame pilte muinasjuttudest kus on tegemist koletistega („Tulipunane lilleke”) ja peeglist vaatamisega („Lumivalguke ja 7 pöialpoissi")

Õpitulemused:
- oskab välja mõelda ja kujutada koletist
- oskab kujutada peegelpilti peegli ees seisvast olendist
- oskab loovalt etteantud situatsiooni kujutada


Hindamisaspektid:
- pildi terviklikku kompositsiooni ja maalilisust
- pildi vastavust teemale
- loovat lähenemist teemale

Roheline kipspea taustaga

Pildi autor: Greete 13.a.

Õppesisu, mõisted: Natuurist joonistamine ja maalimine

Töö teema ja ülesanne:
"Värviline kipspea"
Joonistada ja maalida natuurist kipspea, lisades sellele oma fantaasiast ülakeha ja taust


Töö- ja näitvahendid:
Värviline pastellipaber, värvilised kriitpastellid, fiksaator

Märkused (vestlused, metoodilised võtted ...)
Koos vaatleme kipspead, selle iseärasusi, valgust-varje.
Arutleme, millise riietusega ülakeha ja tausta võiks lisada, et, muuta tööd huvitamaks


Õpitulemused:
- järgib natuurist joonis¬tamise põhimõtteid.
-arendab silma ja käe koostööd.
-oskab peale juurde mõelda loo, mis väljenduks vabalt loodud riietuses ja taustas

Hindamisaspektid:
- pildi kompositsiooni
- maalilisust
- loovat lähenemist teemale

Luukere tegutseb

Tegutseva inimese joonistama õppimine läbi tema luustiku õppimise

Õpetaja tutvustab inimese skeletti (piltidel, mudelil) ja räägib skeleti põhiosadest, erinevate luude ja liigeste ülesannetest. Õpilased kompavad erinevate luude asupaiku oma kehal, jälgivad ennast liigutades erinevate liigeste liikumist. Inimese liikumist liigestest saab hästi näitlikustada ka puidust modellnuku järgi. Õpetaja tutvustab Bernt Notke “Surmatantsu” (võimalusel ühiskülastus Niguliste kirikusse või fotomaterjal).

Vanuseaste: 13 – 14a

                     Tavakooli IV klass, kus Inimõpetuses õpitakse inimese luustikku ehk skeletti

Õpisisu: Inimese ja tema skeleti kujutamine, arvestades inimese proportsioonidega ja liikumistega liigestest

Õpitulemus:

- õpilane oskab joonistada inimese skeletti arvestades inimkeha proportsioonidega

- teab suuremate luude ja liigeste nimetusi

- oskab ette kujutada ja joonistada luukeret liikuvana

Tööaeg 4 x 45 minutit

Kasutatavad vahendid:

a. A3 paksem värviline paber, soovitavalt spetsiaalne pastellpaber, kriitpastellid või värvilised kriidid.

b. Õpilase suurune paksem paber, sobib vana tapeet või ehituspapp, valge koolikriit, käärid

Tööprotsess ja fotod laste töödest:

Hiiglane suurlinnas

Tööde autorid: Grete-Liis 11.a., Marleen 9.a.

Õppesisu, mõisted: Fantaasiatöö

Töö teema ja ülesanne:
"Hiiglane suurlinnas"
Maalida vastavalt töö teemale. Hiiglane ei pea olema inimene, võib olla muu elusolend. Ei või olla vaim vms, kelle kohta me ei tea, tema pikkust-suurust


Töö- ja näitvahendid: akvarellipaber, akvarellvärvid, veetops, pintslid

Märkused (vestlused, metoodilised võtted ...)
Arutame, millised asjad näitavad, et tegemist on hiiglasega (peab olema võrdlusmoment millegagi või kellegagi, kelle suurus on teada – siin linnamaastik). Vaatame pilte erinevatest suurlinnadest, pilvelõhkujatest

Õpitulemused:
- teab suurlinnale iseloomulikku maastikku, pilvelõhkujaid, erinevate suurlinnadele iseloomulikke ehitisi, mis loovad tuntava silueti ja oskab neid kujutada
- oskab kujutada hiiglaslikku elusolendit võrreldes linnamaastikuga
- oskab loovalt etteantud situatsiooni kujutada

Hindamisaspektid: - pildi kompositsiooni ja maalilisust.
- pildi vastavust teemale.
- loovat lähenemist teemale

Paabulinnu suled

Õppesisu, mõisted: Linnusule joonistamine

Töö teema ja ülesanne:
Paabulinnu sulgede joonistamine tušši ja sule ning akvarellvärvidega

Töö- ja näitvahendid: akvarellipaber, akvarellvärvid, tušš, tušisulg, pintslid, veenõu, pildimaterjal paabulindudest, paabulinnusulg

Märkused (vestlused, metoodilised võtted ...)
Õpetaja näitab pilte ja räägib paabulindudest. Koos arutletakse sulgede eripära üle. Õpetajal on kaasas paabulinnusulg, mida lastel on võimalik lähedalt vaadelda ja katsuda. Koos arutatakse, mis värve võib paabulinnu sulgedes näha.

Õpitulemused: 
- õpilane teab ja oskab kujutada paabulinnu väliseid tunnuseid
- teab ja oskab kujutada paabulinnu sule värve ja eripära

Hindamisaspektid: 
- pildi kompositsiooni ja maalilisust
- pildi vastavust teemale
- loovat lähenemist teemale

Juuksed vees

Õppesisu, mõisted: Tuššiga ja akvarellidega märjale pinnale joonistamine

Töö teema ja ülesanne:
Töö ülesehitamine ja maalimine vastavalt teemale

Töö- ja näitvahendid: akvarellipaber, akvarellvärvid, tušš, tušisulg, pintslid, veenõu, pildimaterjal merihobust, näkineiust, Neptuunist

Märkused (vestlused, metoodilised võtted ...)
Koos arutatakse kuidas juuksed vees välja paistavad, kuidas neid hõljuvana oleks parim kujutada. Vaadatakse pilte merealusest maailmast, merihobudest, näkineidudest ja merekuningast

Õpitulemused:
- teab kuidas juuksed vees välja paistavad ja oskab neid kujutada
- oskab kujutada merealust maailma
- oskab loovalt etteantud situatsiooni kujutada

Hindamisaspektid:
- pildi terviklikku kompositsiooni ja maalilisust
- pildi vastavust teemale
- loovat lähenemist teemale

Minu unenägu kassina

Andrei 11.a.

Töö teema ja ülesanne:
"Minu unenägu kassina"
pastellmaal vastavalt töö teemale.

Töö- ja näitvahendid: pastellipaber, pastellkriidid

Märkused (vestlused, metoodilised võtted ...)
Vaatame koos raamatut "Kate the Cat & the Moon". Seejärel arutasime, mida meie unes näeme, siis mida võiksime unes näha, kui me olesime kass (mida kassid armastavad, pelgavad). Vaatasime pilte naljakates poosides kassidest

Õpitulemused:
- oskab kujutada kassi ebatraditsioonilises olukorras ja keskkonnas
- oskab loovalt etteantud situatsiooni kujutada

Hindamisaspektid: - pildi kompositsiooni ja maalilisust.
- pildi vastavust teemale.
- loovat lähenemist teemale

 Hanna 12.a

Jevgeni 12.a.

Helen 11.a.

Mina – läbi pildi

Õppesisu: Kompositsioon esemetest
Töö teema ja ülesanne: Mina – läbi pildi. Tutvusta ennast, kujutades asju, mis sind iseloomustavad. Tutvu kuivpastelli omadustega joonistades värvilisele papile.
Märkused: Õpetaja tutvustab kuivpastelle, nendega joonistamist
Arutleme kuidas saaks läbi pildi anda enda kohta teavet, kes ma olen, millega tegelen, mis mulle meeldib jms
Õpitulemused:
- oskab kasutada kuivpastelle
- oskab endast luua pildi läbi asjade, mis teda iseloomustavad
Hindamisaspektid:
- kuivpastellide kasutamisoskust
- pildi vastavust lapse mina-pildile
- pildi kompositsiooni
- loovat lähenemist teemale

Tänapäeva kindakiri

Kaisa Marie mobiilimuster                                                                Eeriku automuster

Õppesisu: Mustri kujundamine
Töö teema ja ülesanne:Tänapäeva kindakiri

Portree a la Andy Warhol

Õppesisu: Portree popkunsti eeskujul
Töö teema ja ülesanne: Portree a la Andy Warhol
Õpilased pildistavad üksteist digifotoaparaadiga, saadud pilti töödeldakse arvutis Photoshop programmiga a la Andy Warhol. Saadud tulemus prinditakse A4 paberile, seejärel valmistatakse tugevamast paberist või papist portreešabloon. Sablooni järgi joonistatakse A2 paberile 4 portreed, mis värvitakse akrüülvärvidega
Töö ja näitevahendid: digifotoaparaat, arvuti Photoshopi programmiga, A4 paber, tugevam joonistuspaber šablooni valmistamiseks, A2 paber, käärid, paberinuga, akrüülvärvid, pintslid, veetops
Õpetaja räägib pop-kunstist ja tutvustab Andy Warholi töid, eriti tema tehtud portreid (C.Ratcliffe, R.Rosenblum, T. Shafrazi "Andy Warhol portraits")
Õpetaja tutvustab tööks vajalikku tehnikat ja kujundusprogrammi. Õpitakse šablooni lõikamist pabernoa ja/või kääride abil.
Õpetaja tutvustab akrüülvärve ja nende omadusi
Õpitulemused:
- õpilane teab pop-kunstist ja selle ühte tuntumat esindajat Andy Warholi ning tunneb tema töid
- oskab kasutada enese portreteerimiseks digifotoaparaati
-oskab kasutada Photoshopi programmi töötlemaks portreed a la Andy Warhol
-oskab prinditud portree järgi teha šablooni
-õpilane oskab kasutada akrüülvärve, arvestades nende eripäraga
- õpilane oskab valmistada 4 erinevates toonides portreed a la Andy Warhol

Hindamisaspektid:
- vajaliku tehnika valdamist
- töö vastavust pop-kuntile
- pildi terviklikku kompositsiooni

Frotaaž

Hõõrumistehnika teel saadakse kujutis paberi alla asetatud reljeefsest pinnast, selle töö puhul metallrahast.



Ketlini "Rahakass"

















                                        Jevgeni "Rahapalm"



Tööde autorid käivad kunstikooli ettevalmistusklassis ja on 9-12 aastased,

Õppesisu: frotaaž ehk hõõrumistehnika

Töö teema ja ülesanne: Rahamuster. Katseta proovipaberil, kuidas jääb pliiatsiga hõõrudes paberil all olev metallmünt mustrina. Mõtle oma lugu seoses rahaga ja teosta see pildina

Töö ja näitevahendid: Proovimiseks õhem A5 paber, põhitöö jaoks A3 paber, metallmündid, värvipliiatsid või harilik pliiats.
 Märkused: Õpetaja tutvustab mustri hõõrumistehnikat. Arutletakse raha teemal, kuidas võiks raha paberil mustrina kujutada

Õpitulemused:
- oskab hõõrumise teel saada paberile kujutist reljeefsest pinnast
- oskab vastavalt tehnikale luua temaatilise pildi

Hindamisaspektid:
- hõõrumistehnika kasutamisoskust
- pildi kompositsiooni
- loovat lähenemist teemale

Soojades toonides lillepilt

Pildi autor: Greete 13.a.

Õppesisu, mõisted: Soojad värvitoonid

Töö teema ja ülesanne:
"Lillepilt soojades toonides"
Soojades toonides lillepilt, eeskujuks Vincent van Gogh’i „Päevalilled”


Töö- ja näitvahendid:
pastellipaber, kuivpastellid, fiksaator, värviring
või paksem paber, guaššvärvid, veetops, pintslid, värviring


Märkused (vestlused, metoodilised võtted ...)
Õpetaja räägib ja näitab pildimaterjali V. van Gogh’i tööde kohta,
arutleme van Gogh’i tööde värvigamma üle, soojades toonides lillede üle.
Vaatame erinevate kunstnike lillemaale.
Arutleme soojade toonide üle, vaatleme neid värviringis, räägime külmast varjust, vastandvärviga varjust

Õpitulemused:
-teab kunstnik Vincent van Gogh’i ja tema loomingut, oskab iseloomustada kunstniku värvipaletti
- oskab põhivärvidest segada teise astme värvide erinevaid sooje varjundeid
-oskab kujutada soojades toonides lilli ja lisada varje külmades toonides



Hindamisaspektid:
- pildi kompositsiooni
- pildi vastavalt teemale
- soojade toonide segamist
- maalilisust

Ken Robinsoni sõnul hävitavad koolid loovuse

Eestikeelsete subtiitritega 

Didaktikast

Didaktika mõistet defineeritakse pahatihti pikalt ja keeruliselt, kuid Rootsi kasvatusteadlased Jank ja Meyer (1997) on suutnud võtta selle olemuse kokku lühidalt: „Didaktika on õpetamise ja õppimise teooria ja praktika.“

Traditsiooniliselt jaotatakse didaktika üld- ja ainedidaktikaks. Ülddidaktika keskendub ainevaldkonnast sõltumatutele õpetamisoskustele, ainedidaktika aga tegeleb ainevaldkonna spetsiifikast tulenevate õpieesmärkide, õppesisu ja -meetodite uurimise ning arendamisega.

Didaktika peamisteks uurimisobjektideks on õpetamise

• eesmärgid (milleks õpetada),

• sisu (mida õpetada) ja

• meetodid (kuidas õpetada).

Allikas: http://htk.tlu.ee/infdid/opik/ptk12.html

Minu mõtteid kunstiõpetusest tänapäeval

Pean kunstiõpetust lapse arengu seisukohalt väga oluliseks – kunsti abil saab avada ja laiendada mõtlemise piire ning see võimaldab loovat suhtumist kõigis õppeainetes. Ometi oleme tänapäeval olukorras, kus algklassides arvab enamik klassiõpetajaid, et on suutelised kunstiõpetuse andmisega ise hakkama saama, erinevalt muusikaõpetusest ja kehalisest kasvatusest, kus tunnid usaldatakse erialaharidusega õpetajale. Iga õpetaja peaks suutma anda oma ainet sisemise põlemisega. Kui aga sügavam huvi kunsti vastu puudub, ei suudeta seda ka lastele piisavalt huvitavalt edasi anda.

Kunstitunniks kogutakse ideid à la „punase kõhuga leevike istub lumisel oksal“. Seda teemat on lihtne hinnata: kui pildil on kõik eelpool nimetatud objektid olemas, saab laps maksimaalse hinde; kui midagi on teistmoodi, hinnatakse töö madalamalt, olenemata sellest, et laps on leidnud ülesandele suurepärase vaatenurga. Siia sobib näide ühest tuttavast lapsevanemast, kes kutsuti kooli, kuna kunstitunnis, kus teemaks oli „õun“, oli laps joonistanud kauni kolla-punapõskse ubina asemel pruuni õuna. Hiljem kodus lapsega vesteldes selgus, et laps oli joonistanud mädanenud õuna. Küllap oli lapse mälestustesse just seesugune õunakujutis sööbinud, kuid teistmoodi mõtlemise eest sai ta karistada madalama hinde näol. Sellisel viisil pärsitakse lapse loovat eneseväljendust korraliku lõpptulemuse ootuses.

Oma kunstitundides tuleb mul esimestel kuudel tegeleda just sellise „õpetajale sobiva pildi“ tegemise harjumuse välja juurimisega. Iga liigutust soovitakse õpetajaga kooskõlastada: „Õpetaja, kas nii on õige?“ Siis on õpetaja ülesandeks küsida: „Kuidas sulle endale meeldib? Mida sina ise tahaksid selle teemaga seoses teha? Milline värv sulle kõige rohkem meeldib?“

Heaks harjutuseks on näiteks värviteemalised ülesanded. Palun lastel panna kirja vähemalt 30 punast asja. Esimesed 5–10 tulevad kiiresti: maasikas, vaarikas, huuled, veri, roos, paprika, auto. Seejärel muutub mõtlemine keerulisemaks. Koos arutledes selgub, et tegelikult võivad paljud asjad meie ümber olla punased: kingad, saapad, kummikud, sussid, sokid, sall, kleit, müts, uks, katus, sein, buss, jalgratas, raamat, vihik, pliiats, värvid, patsikumm, taldrik, tass, lusikas, käekott, kohver, seljakott, kalad. Nii saabki 30 täis ning peagi ei ole enam probleem ka järgmised 30 punast asja kiiresti meelde tuletada.

Minu personaalne võrgupäevik kunstiõpetuse didaktika aines

Mis on blogi?

Veebilogi (ehk lühemalt blogi) on suhtlusvahend, mis võimaldab pidada personaalset võrgupäevikut, mille sissekandeid saavad teised inimesed kommenteerida. Merriam-Websteri sõnaraamatu definitsiooni järgi on blogi „veebisait, mis sisaldab personaalset võrgupäevikut ning refleksioone, kommentaare ja enamasti kirjutaja lisatud hüperlinke“.

Blogi on üks enim kasutatavaid võrgurefleksiooni vahendeid. Tegemist on veebisaidiga, mille sissekanded on esitatud kronoloogilises järjestuses, sarnaselt päevikule. Paljud blogid sisaldavad arvamuslugusid või uudiseid konkreetse teema kohta, samas kui teised toimivad isiklike võrgupäevikutena. Tüüpiline blogi sisaldab teksti, pilte, linke teistele blogidele ja veebilehtedele ning muid teemaga seotud meediume. Oluliseks osaks on sageli ka võimalus lugejatel kommentaare jätta.

Blogid võivad sisaldada mitmesuguseid ressursse, mitte ainult tekstilist teavet. Näiteks võivad need hõlmata videoid (videoblogid), fotosid (fotoblogid) ja heliressursse (netisaated).

Allikas: http://hindamismeetodid.weebly.com/blogid.html

Käesolev blogi on loodud kunstiõpetuse didaktika aine raames ning hakkab kajastama minu juhendatud kunstitunde (tunniteemasid, eesmärke, õppemeetodeid, vahendeid ja hindamiskriteeriume).